Laste jaoks on teiste loata filmimine normaalsus

12.12.2022

„See on väga hea manipuleerimise meetod! Sa saad seda ära kasutada enda heaks, sa saad teda häbistada,” loetleb 13-aastane Andrus vahetunni lärmiga võidu, mida klassikaaslasest loata tehtud videoga teha saab.

6. klassi õpilastega vesteldes selgub, et vahetundides üksteise salaja filmimine ja pildistamine on igapäevane nähtus. „Tundide ajal ja väljasõitudel ka!” täpsustab 12-aastane Kaspar, „ühte inimest on ilma riieteta pildistatud ja filmitud.” Laps räägib eelmise aasta juhtumist, kus üks klassikaaslane filmis teist kooli rõivistus pärast kehalise kasvatuse tundi nii, et laps jäi videole paljalt. Kaspari kõrval istuvad klassikaaslased kinnitavad, et praeguseks on ära lepitud ja eluga edasi mindud, kuid teineteise salaja filmimine jätkub.

Pildistatakse ja filmitakse teiste üle naermiseks

Olen kaaslaste loata pildistamise ja filmimise teemal rääkinud enam kui 700 lapsega. Olenemata koolist, klassi suurusest, poiste ja tüdrukute arvu tasakaalust, on pilt sarnane – juba 1. kooliastmes tõstavad pea pooled lapsed käe, kui uurin, kes on selle teemaga kokku puutunud. Õpilaste lugusid kuulates torkab silma, et õpetajad noogutavad taamal nõustuvalt. See teema ei ole kooliperedele võõras.

9. klassis õppiva Emili sõnul pole nende klassis tavaks teiste pilte sotsiaalmeediasse postitada, küll aga saadetakse neid sõpradele, et ühiselt klassikaaslasest loata tehtud naljaka video üle naerda. Samas 6. klassi laste sõnul on nende klassis pooltel TikToki ja Snapchati rakenduste kontod, kuhu tihtipeale ka salaja tehtud videoid postitatakse. „Muidugi on seda olnud. Iga päev,” ütleb 13-aastane Andrus.

Erinevas vanuses õpilastega vesteldes jääb mulje, et salaja pildistamise riskid on enda jaoks läbi mõelnud eelkõige need lapsed, kelle klassis on sellega seonduvalt suuri probleeme olnud. „Kui sa kaotad oma telefoni ja keegi leiab, see on lukust lahti, keegi võib lekitada neid videosid,” pakub 13-aastane Henri. „Isegi kui keegi ei pane neid internetti ja hoiab oma telefonis naljapärast, siis kui sa lähed näiteks tülli, siis ta võib pildi üles panna,” teab 12-aastane Kristina.

Diskussioon võiks tekkida enne esimest katastroofi

Näen digiturvalisuse mänge läbi viies, et enamikes klassides on laste teadlikkus internetiriskidest ebaühtlane. Lapsed õpivad teineteist kuulates ja mõtteid jagades, kuid arutelude tekkimiseks peab looma võimalusi. Pakun välja lihtsaid ideid, kuidas seda teha.

Paljudes koolides on pea igas koridoris sildid „Mobiilid keelatud”. Nende asemel võiksid lapsed teha postreid just nende telefonirakendustega seotud võimaluste ja riskide kohta, millega noored enim kokku puutuvad. Teema valimine eeldab arutelu ning info kokkupanek hõlmab endas erinevate digipädevuste arendamist (infootsing, leitud materjali kriitiline hindamine, plakati kujundamine, fotode otsing, autoriõiguste teema jne).

Teine väga lihtne ja lõbus meetod sotsiaalmeedia teemal targemaks saada, on pere või klassiga Tartus Raekoja platsi külastada, sest sel aastal võib õdusast Valguskülast leida ka TikToki maja. Klaasmajas on palju fakte selle kohta, kuidas TikTok kasutajate andmeid kogub ning mismoodi töötab soovitusalgoritm. Projekti vedajad on Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala tudengid, kelle eesmärk on külastajatele pisikeste infoampsudena selgitada, mida TikTok endast päriselt kujutab.

Artikkel on refereeritud minu kirjutatud tekstist, mis ilmus Tartu Ülikooli veebiajakirjas Peegel.

Tagasi esilehele