Marii, Fiona, Gretel

Rühmaliikmed: Luise Leok, Laura Jõgar, Karoliina Vertjajeva

Koostame lauamängu, kus mängijad peavad eristama valeuudiseid ja tehisintellekti loodud pilte reaalsetest uudispealkirjadest ja fotodest. Projekti eesmärk on arendada meediapädevust Tartu elavate tudengite seas vanuses 18-26 aastat, kes sageli osalevad lauamänguõhtutel tudengiorganisatsioonides ja baarides.Valisime vanuserühma 18-24 sellepärast, et mängus on kasutatud erinevaid teemasid, sealhulgas krimi, sõda ja seksuaalsusega seotud.

Projekti käigus soovime suurendada nende teadlikkust võltsuudiste, AI piltide, meediasisu analüüsi ja kriitilise mõtlemise olulisusest, samal ajal toetades kogukonna loomist ja suurendades teadlikkust meediasisu mitmekesisusest. Noored täiskasvanud tarbivad tihti meediasisu kriitilise lähenemiseta. Võimalikud valeuudised ja eksitav teave võivad mõjutada nende arvamusi ja käitumist. Samuti võib olla puudulik teadlikkus meediapädevuse tähtsusest ja selle praktilisest rakendamisest igapäevaelus.

Koostöös lauamängu EGO ja Fake news-iga loome meelelahutusliku ja hariva lauamängu, mis käsitleb meediapädevuse teemasid. Mäng aitab osalejatel ära tunda võltsuudiseid ning pakub praktilisi näiteid, kuidas analüüsida ja hinnata meediasisu usaldusväärsust. Mäng sisaldab küsimusi, stsenaariume, mis õpetavad osalejatele faktide kontrollimist ja kriitilist mõtlemist. Taotleme rahastust Tartu linnavalitsuselt ja haridus- ja noorteametilt.

Liiked: Poole, Rahnu, Loss

Idee autorid: Anastasia Poole ja Roosi Rahnu

Miks?

Arvavad, et internetis suhtleb nendega mõni ilus kuulus näitleja, kes küsib neilt raha. Üksikud kurvad inimesed saadavad neile oma sissetuleku ja jäävad rahast ilma (ja üksikuks). #ilusatsõbrapäeva (mingi hetk oli meedias juttu naisest, kes rääkis enda arvates Tom Hiddlestoniga ning nad pidid abielluma. Naine saatis petturile raha ning mees lubas siis talle, et tuleb naisele oma helikopteriga tema teeotsa vastu vms. Naine lihtsalt ootas seal tunde. Suht kurb). Põhiline probleem ikkagi see, et ei teata internetis valitsevatest ohtudest midagi ja ollakse samamoodi väga heausklikud.

Mida teha?

Samamoodi korraldada keskustes (kasvõi ostukeskuses) üritusi, et kohtuks teiste inimestega ja samal ajal oleks infopäeva laadne üritus. Selle kaudu saaksid omanadada uusi teadmisi digipädevuse vallas ja leida endale seltskonda 🙂

Liikmed: Raili Sõrmus ja Katre-Liis Võhma

Eesmärk: tahaks, et täiskasvanud ja vanemaealised ei satuks nii palju armuskämmide ohvriteks. 

1. Kaunistame auto ära. 

Sapphire klubi autole sõnum:

“Saad netis sellise sõnumi: “Hey dear! I saw your profile and I fell in love. I want to support you with 1000 € a month”?  – TA EI OLE SINU ELU ARMASTUS. Suurem võimalus armastuse leidmiseks on sul Sapphire klubis.” 

(Suunatud meestele)

2. Kalevi kommipoe reklaam:

“Tere, olen Kalev! Vaatasin su profiili – oled silmapaistvalt kaunis! Lase mul olla sinu suhkruissi.”

Disclaimer: Kalev ei ole nagu mehed internetis, kes röövivad sult selliste sõnumitega raha. Kalevi kommipoest ostes jääb enamik su rahast alles. Suhkrumaksust hoolimata digipädevuse kuul kommid -50%.

3. Tuhat roosi üle pargi. A la nagu grandioosne romantiline žest. Siis kuskil on suurelt kiri: “Need roosid on sulle, sinu armsaim ootab sind siin!”. Kui sellele lähened, tuleb kiri: “Maksa 5000 € et näha, kes sulle armastust avaldada tahab. Oleksid nõus seda tegema? Ilmselt mitte. Internetis lähenetakse sulle samamoodi. Ära usalda asju, mis tunduvad liiga head, et olla tõsi!”

Idee autorid: Roosi Rahnu ja Anastasia Poole

Miks?

See grupp kogub tasapisi tuntust sotsiaalmeedias, seega neil hakkavad brand-dealid tulema. Sellega võivad kaasneda sammuti fake ettevõtted või inimesed, kes üritavad neid ära kasutada. See grupp soovib enamasti ka rohkem brand deale teha, et koguda rohkem tuntust ja meeleheitlikult võivad kogemata langeda lõksu.

Lahendus:

• 2 in 1 kursus, kus õpetatakse suunamudijatele, kuidas end turundada, kuid samal ajal olles ettevaatlik
• arengutreenerid teevad suunamudijatele õpetusi, kuidas saada “kuulsaks”, siis sinna juurde ka lisata turvalisuse aspekt
• kui teha micro-influencerite eeskujudega kampaania (suuremad suunamudijad), kus jagame kogemusi, kuidas suunamudija on langenud ohvriks

Idee autorid: Urmet Neem ja Richard Särk

Miks?

Kuna need inimesed on paljudes ühiskonna nähtustes pettunud, tahavad nad kuulda alternatiivseid seletusi ja lahendusi olukordadele.

Lahendus:

Pettunud inimesi saab rahustada siis, kui nendega viisakalt vestelda. Tuleb püüda neid mõista. Ainult siis on võimalik nad “õigele” teele kallutada.

Idee autorid: Laura Jõgar, Luise Leok

Miks?

Vaesuses elavad inimesed võivad olla kergesti manipuleeritavad, sest nad on parema elu nimel valmis haarama ükskõik, mis õlekõrrest.

Lahendus:

Raamatukogus tausta omavalitsuse poolt mingid koolitused ja juhised või mingi vabatahtlikud käivad rääkimas/harimas

Idee autorid: Fiona Kaldmaa ja Erik Rebane

Miks?

Kasutavad suhteliselt palju tehnoloogiat ning arvavad, et on suhteliselt head kasutajad, kuigi tegelikkuses jagavad viiruste linke. Jäävad ka kergesti uskuma oma tuttavate poolt jagatavaid linke Facbookis, kuigi tegu on mõndade jaoks ilmselge valega.

Lahendus:

Töökeskkonnas tehtavad koolitused

Idee autorid: Marii Emilie Kauber ja Erik Rebane

Miks?

Tihti on antud vanusegrupis olevad inimesed need, kes jagavad vandenõuteooriaid või valeinfot, millel võib olla potentsiaalselt laastav mõju. 

Lahendus:

Teabepäev külaseltsis või mingisuguses kohalikus huvialakogukonnas

Idee autorid: Marii Emilie Kauber ja Fiona Kaldmaa

Miks?

Keegi jagab Facebookis paranoilist, vandenõuteoreetilist sisu nt vaktsiinidest või sõja kohta Ukrainas, mis võiks kõnetada pettunud inimest, toetades tema veendumusi ja see sihtgrupp haarab sellest kinni ja levitab edasi. Nö uhhuu.

Lahendus:

Facebooki “community note” funktsioon juurde

Idee autorid: Urmet Neem ja Richard Särk

Miks?

Vähene ülevaade riigis toimuvast või arusaam sellest, kuidas tegelikult asjad on. Loevad uudiseid antud riigi kohta näiteks oma riigist tulevast uudise kanalist, mis ei pruugi kõige täpsem olla. Või nad ei saa täit ülevaadet toimuvast, kuna nende keeleoskus pole veel piisav. Neid riigisiseselt ka lihtsam mõjutada, nt üks kohalik sõber räägib kallutatud infot ja see on ainuke info, mis tal antud teema kohta on

Lahendus:

Igale sisserändajale isiklik meediaabiline! See isik harib sisserändajat kohalike meediaolude osas ja suunab teda riskivabalt käituma.

Idee autor: Laura Jõgar

Miks?

Eestis elavad põhiharidusega venelased kes jälgivad oma kodumaa meediat, on ilmselgelt propaganda mõju all.

Lahendus:

Venekeelsed juhised, kas koolitus, töötoad, töölehed, nt ETV+ räägitakse igal hommikul 5 min meediapädevuse teemal, või postiga saata mingid juhised

Idee autor: Roosi Rahnu

Sellest tulenevalt oleks mul mitu mõtet, kuidas vanemate ja laste seas meediapädevust arendada. Kohe meenus üks rühmaga mõeldud plaan, kus arutasime prügikastide ja mänguväljakute pinkide juurde kõlarite paigutamist, et vanemates tähelepanu äratada ning neid meediapädevusega tegelema suunata. Meie plaan oli kõlaritest lasta lauseid, näiteks “Kas tead, millega sinu laps tegeleb, kui sa ei näe?”, mis oleks mõjunud natuke hirmsana, kuid oleks kindlasti inimestes tähelepanu äratanud ning seeläbi saaksime vanemaid mõtlema panna. Edasine tegevus koosneks veebilehest, milleni vanemaid jõuaksid mõne qr-koodi või veebiaadressi kaudu, mis kõlari juures nähtaval kohal on. Veebilehel on vanematele loodud täielik pagas, mille materjalide pealkirjad on intrigeerivad ning võib-olla äratavad neis isegi
natuke hirmu, kuid see kõik oleks täiesti põhjendatud. Veebilehel oleks olemas küsitlus, millega vanemaid saaksid oma meediapädevuse taset kindlaks teha ning seejärel suunaks küsitlus neid vastavate materjalide juurde, millega end täiendada. Seal oleksid olemas viisid, kuidas enda lapsega meediapädevuse ja internetiohutuse teemadest rääkida ning lisaks laste jaoks kujundatud kavandid, õpetlikud videod ja väljaprinditavad töölehed, mida lapsed koos vanematega vaadata või täita saaksid. Muidugi tuleb alati sellise ideega tõdeda, et kõigile see lähenemine ei sobi ning paljud ei viitsiks sellist aega varuda. Siiski on minu meelest veel väike võimalus, et kui laps näiteks lasteaias töölehtedega tegeleb või erinevaid õpetlikku videoid vaatab, siis on ehk temas püsinud harjumus või uudishimu neid ka kodus koos vanemaga teha. Vanemate osas peaksid materjalid olema piisavalt nii-öelda “hirmutavad”, et nad mõistaksid tegelikke internetiohte ning tahaksid oma last nende eest kaitsta.