Kuidas lasteaias meediapädevust õpetada?

Kõik õpetajad teavad, et lasteaialaste päevagraafik on äärmiselt tihe ning üks tegevus ei jõua lõppeda, kui juba käib kahe järgmise planeerimine. Vaheldusrikas ja põnev lasteaiaelu hõlmab palju erinevaid võimalusi, kuidas ilma suurema vaevata lastele meediapädevust õpetada.

Teinekord piisab harjumuspärasele õppe- ja kasvatustöö tegevusele teise fookuse seadmisest ning meediapädevuse tund ongi sama hästi kui valmis! Ideede nimekirjaga tutvudes võite avastada, et olete endalegi teadmata juba ammu laste meediapädevuse arendamisega tegelenud.

Äpid ja veebilehed tulevad ja lähevad, kuid näiteks fakti ja arvamuse eristamise oskus, vastaspoole vaatenurga ära kuulamise ning jutu või pildi tagamõtte ümbertõlgendamise võime on täiesti tavalised oskused, mida lastele niikuinii möödaminnes õpetate.

Lugude jutustamine – lugude jutustamise kaudu saab lastele õpetada, et jutustuses (nagu ka meediatekstides) on erinevad tegelased ja vaatenurgad.

Kunstiprojektid – kunstiprojektide käigus saab õpetada, et piltide ja kujutiste taga peituvad erinevad sõnumid, mis omakorda muutuvad, kui selle juures teksti või pilti ennast muuta.

Rollimäng – rollimängude kaudu saavad lapsed erinevate tegelaste vaatenurki tundma õppida. Juurde saab rääkida, et meedia võib mõjutada inimeste mõtteid ja tegusid.

Laulmine – lastega saab laulda internetiohutuse põhitõdesid kordavaid laule.

Õuesõpe – õuesõppe päevadel saab lastele meelde tuletada, kuidas võib nutitelefonist õues kasu olla nii meelelahutuseks (GPS kunst) kui näiteks abi kutsumiseks.

Visuaalne materjal – piltide, graafikute ja muude visuaalsete vahenditega saab meediapädevusega seotud mõisteid ja teemasid näitlikustada.

Külaline – karjääripäeval saab rühma kutsuda raamatukoguhoidja, kes räägiks, kuidas ta oma töös meediat kasutab ja kuidas internetis turvaliselt käituda.

Arutelu – aruteluringis saab lapsi julgustada oma internetikogemusi jagama. See aitab kogu rühmal näha, millist rolli meedia ja internet rühmakaaslaste elus mängib.

Ühisprojekt – ühisprojekt nagu näiteks rühma ajalehe, plakati või raadiosaate tegemine õpetab lastele, kuidas „toimetuses” rolle jagada, kuidas teha meeskonnatööd ja erinevaid meediapädevusega seotud teadmisi.

Lihtne, kas pole?

Täpselt samamoodi nagu kullimängus tülli läinud Peeter ja Paul peavad üksteise seisukoha ära kuulama ja mõistma, et neil mõlemal on juhtunust oma nägemus ja käitumise põhjused, saab ka näiteks muinasjutu lugemise järel seletada, et täpselt samamoodi on TikToki sisuloojatel oma vaatenurgad. Oluline on rõhutada, et fakt ja arvamus on kaks erinevat asja.

Miks minu välja mõeldud digiturvalisuse mänge siis üldse vaja on?

Interneti-spetsiifilised teemad nagu algoritmid, digitaalne jalajälg, petlikele reklaamidele klõpsamisega seotud probleemid nagu näiteks viirused ja oma personaalse info jagamine, teiste loata pildistamine ja filmimine ning teised sarnased teemad on piisavalt abstraktsed, et neist rääkimiseks võiks tuua asjakohaseid näiteid mängudest, sotsiaalmeediaplatvormidest ja laste interneti-meelistegevustest. Nii saavad lapsed päriselt aru, millest jutt käib.

Digiturvalisuse mängud on lihtsalt üks teaduspõhisele internetiriskide klassifikatsioonile ehitatud meetod, kuidas lastele internetiturvalisusest, meedia- ja digipädevusest rääkida. See toob kompaktselt ja fokuseeritult kokku muidu mitme erineva päeva peale jaotatavad tegevused nagu näiteks näidend, mäng ja arutelu. Lapsed saavad aru, miks ja millega me tegeleme ning keskenduvad täielikult ühele kindlale teemale.

Samal ajal on mängud laste jaoks väga lihtsad. Aruteludes on mängujuhi ehk õpetaja roll juhtida lapsi küsimustega kogemusi jagama ning vajadusel teadmistega toetada. Eesmärk pole küsida selleks, et lapsi noomida, keelata või nendega kurjustada. Mängude käigus selgub, et internetis on muredele palju erinevaid põhjuseid ja ka väljapääse.

Digiturvalisuse mängude peamine eesmärk on olla õpetajatele meediapädevuse õpetamise mitmekesistamise teel inspiratsiooniks ja toeks.