Digiturvalisuse mängud
Mängude loomise põhitõed
Algatuseks peab tegevuse eesmärk olema selge nii mängujuhile kui lastele.
Kõik lapsed peavad saama eakohastes mängudes algusest lõpuni osaleda, olenemata nende varasemast kokkupuutest internetiga.
Laste vanust ning internetiriskide abstraktsust arvestades, tuleks õpetamisel kasutada lastele arusaadavaid ja asjakohaseid näiteid füüsiliste esemete, piltide ja tekstide kujul.
Lastele peaks mängulise õppe käigus pakkuma mõistlikus koguses autonoomsust, lubades neil teha valikuid ja kontrollida oma tegevust olukordades, mis mängu toimimise seisukohalt midagi ei muuda, näiteks meeskondade moodustamisel.
Kuna piirkonniti võivad sama vanade laste internetikasutus populaarsete mängude ja suhtlusplatvormide osas erineda, peaksid mängulised tegevused võimaldama lastel omavahel kogemuste vahetamise kaudu üksteiselt õppida.
Selleks, et ideede jagamist julgustada, tuleb luua usalduslik ja toetav õhkkond, mille esmatähtis komponent on mängu juhtiva täiskasvanu hinnanguvaba ja positiivne suhtumine laste internetikogemustesse.
Mängud võiksid pakkuda mõistlikus koguses väljakutseid, mille suund peaks olema koostööd soodustav ja gruppi ühendav.
Tunnikavas peaks olema tegevusi, mis pakuvad vaheldumisi nii füüsilist kui vaimset stimulatsiooni, mis toetab laste õppimist ja hoiab huvi üleval. Seega võiksid mängud tempo ja vormide poolest erinevad olla.
Õpitu kinnistamiseks võiks mängudesse pikkida küsimusi ja tegevusi, mis aitaksid lastel reflekteerida, teadmisi kinnistada ja ideaalis ka rakendada.
Ohud, millega arvestada
Kuigi lapsed kuulavad meeleldi lugusid üksteise äpardustest, võivad osad neist negatiivseid kogemusi näha kui põnevaid seiklusi, mida ka omal nahal proovida. Seega peaks mängu juhendav täiskasvanu jälgima, milliseid emotsioone laste lood üksteises tekitavad ning vestlust turvalise käitumise poole suunama.
Et digimeediapädevusi arendavad materjalid ja tegevused ei tohiks olla
stereotüpiseerivad, moraliseerivad ega ohvrit süüdistavad, peab hoolega jälgima, millisel toonil lõpusõnum kõlama jääb. Lõbusa mängusessiooni järsu noomimise või lausa pahandamisega lõpetamine rikub kogu mälestuse mängust.
Väga tõsised teemad nagu ahistamine, jälitamine või seksuaalse kuritarvitamise eesmärgil peibutamine ei sobi mängulistesse situatsioonidesse juba ainuüksi sellepärast, et mänguline tegevus peaks pakkuma kõigile köitvaid aspekte, mida selliste teemade käsitlemine kindlasti ei tee. Lisaks võtab mäng väga ohtlikelt teemadelt tõsiduse ära.