Mängude kaudu internetikasutusest rääkimine

Isikliku nutiseadmeta laste internetikasutus

5-10-aastaste laste üheks meelistegevuseks internetis on mängimine ja videote vaatamine. Olen täheldanud, et mängusessioonide erinevad etapid annavad mõlema tegevuse kohta olulist lisateavet.

Kui kohtumise esimese mängu ajal ütlevad tüüpiliselt enamik lasteaialastest, et neil pole oma nutiseadet ja nad ei käi TikTokis, siis mängu edenedes selgub väga paljude laste juttudest, et nad puutuvad selle sisuga kokku hoopis koduse nutiteleri YouTube’i rakenduse kaudu.

Leian, et kui sarnast infot proovida kätte saada ankeetküsitluse või kasvõi intervjuu käigus, ei pruugiks see iialgi selguda, sest isegi täiskasvanud inimesed ei oska esimese hooga lapse isiklikuks nutiseadmeks lugeda ka nutitelerit, kuigi laps seda igapäevaselt YouTube’is käimiseks kasutab.

Online-mängud (Minecraft, GTA jt)

Lisaks räägivad nii lasteaedades kui koolides tavaliselt igas grupis vähemalt kaks last, kuidas nad mängivad täiskasvanutele mõeldud GTA-d ja/või alates 13-aastastele mõeldud Fortnite’i.

Olen täheldanud, et väga tihti selgub alles mõnes järgmises mängusituatsioonis, et paljud neist teevad seda koos vanematega, mis on väga oluline lisainfo, sest meediasisu perega koostarbimist seostatakse laste internetiriskide vähendamise ja nendega paremini toime tulemisega (Kumpulainen et al 2020; Haddon et al 2020; Chen ja Shi 2018; Zaman et al 2016; Romera et al 2021).

Isikliku info internetis jagamine

Lastega suhtlusplatvormidest rääkides olen erinevates maakondades kuulnud sarnastest ohtudest nagu Telia (2021) poolt Soomes, Rootsis ja Balti riikides läbi viidud uuringus selgus – paljudel lastel on kas varasem kogemus või valmidus jagada isiklikku teavet veebikeskkondades, näiteks TikTokis, YouTube’is ja Twitchis juhtudel, kui neil on vähimgi lootus online-mängudes kasutatavaid virtuaalseid esemeid vastu saada.

Erinevas vanuses lapsed on mängude käigus rääkinud, et nad on oma telefoninumbri ja teiste isiklike andmete võõrale sotsiaalmeediakasutajale saatmisega pettuse ohvriks langenud. Kusjuures lapsed ei paista probleemi nägevat niivõrd võõraga suhtlemises või andmepettuses, kuivõrd vanemate reaktsioonis, mis võib väljenduda telefonikeelus või pahandamises.

Sellise info mängu käigus avalikuks tulemine annab tegevust juhendavale täiskasvanule võimaluse laste vestlus turvalisema käitumise poole juhtida ning lapsed saavad ohutus olukorras üksteise vigadest õppida.

Internetis leviva valeinfoga kokkupuutumine

Telia (2021) uuringus osalenud 11- kuni 13-aastastest lastest 61% ütlesid, et jagavad internetist leitud infot teistega, kuid vaid 6% neist kontrollib faktid alati ja 18% sagedasti üle.

Mängude käigus on selgunud, et lapsed kasutavad ühel sotsiaalmeediaplatvormil kahtlasena näiva info kontrollimiseks teist samalaadset platvormi, näiteks vaatavad YouTube’ist, kas TikTokis esitatud info vastab tõele. Kusjuures paljud lapsed jätavad ühiskondlikult olulistel teemadel info täielikult kontrollimata, uskudes, et kui see puudutab paljusid inimesi, siis on keegi faktid juba enne neid üle kontrollinud.

Kui valeinfo levikus näevad ohtu peamiselt täiskasvanud, siis mängude käigus on selgunud, et laste silmis on internetis käimisega seotud probleemid reklaamid YouTube’is ja online-mängudes, vanemate seatud ajapiirangud ja telefonimängudes kaotamine.

Teineteise salaja ja loata filmimine

Mängude käigus on selgunud, et koolides on üksteise pildistamine ja filmimine salaja või vastu eakaaslase tahtmist igapäevane nähtus, milles osalevad nii sõbrad kui õed ja vennad.

Diskussioonipõhistes mängudes toovad lapsed erinevatest juhtumitest konkreetseid näiteid, mida saaks ennetavate meetmete väljatöötamiseks kasutada.

Ka kõikides lasteaiagruppides tõstavad alati vähemalt pooled lapsed käe, kui küsin, kas keegi on neid loata filminud või pildistanud, kusjuures pildistajatena mainitakse tihti ka lapse vanemaid õdesid ja vendasid, aga ka lapsevanemaid ja vanavanemaid.

Selline teave annab võimaluse näiteks lapsevanemate koosolekul internetiga seotud ohtudest rääkides teema tõstatada, kui see paistab lapsi häirivat.

Klassi teadmiste ja taseme väljaselgitamine

Kokkuvõttes olen 5- kuni 10-aastaste lastega mänge testides täheldanud, et kuigi laste teadlikkust internetiriskidest võib erinevates eagruppides tervikuna heaks hinnata, siis lastega mõnest teemast põhjalikumalt vesteldes ja pikemalt koos aega veetes selgub tihti, et teadmised on gruppides väga ebaühtlaselt jagunenud.

Mängud on vahend nende erinevuste ja üldiselt laste internetikogemustega seotud murede ning rõõmude märkamiseks viisil, mis on laste jaoks turvaline ja lõbus.