Rühma liikmed: Anett Sammalkivi, Maria Heleen Tõniste, Erik Rebane

Projekt: “Navigeerides tänapäeva infomüras”

Idee kirjeldus: Veebiplatvorm noortele meediapädevuste arendamiseks, kus on materjalid, videod, koolitused jms. Aegajalt võiks toimuda ka veebiplatvormi promomiseks üritused päriselus.

Eesmärk: Arendada vähemalt 50 Tartu keskkooliõpilase meediapädevust ning kriitilist mõtlemist infoühiskonnas läbi meie veebiplatvormi.

Sihtrühm: keskkooliõpilased

Mõõdetavus: Enne ja pärast testid ja nende tulemused. Vähemalt 80% tulemustest on õiged, näitab meediapädevusoskuse tõusu.

Aeg: 6 kuud- 1 aasta

Mis probleemi me lahendame: Keskkooliõpilased on tänapäeva infomüras sageli eksituse ohvrid ning neil võivad olla piiratud oskused eristada tõepärast ja ebatõepärast infot, samuti kriitiliselt analüüsida meediakanalite esitatavat sisu.

Kuidas me lahendame: Arendada veebiplatvorm, mis on kohandatud keskkooliõpilaste vajadustele ja huvidele.

Varasemad algatused: Nt peaasi.ee, pole küll meediapädevusega seotud aga ideepõhiselt on asi sama. Haridusministeeriumi meediapädevuste nädal noortele 2023, pole küll veebiplatvorm, aga samad ideed jooksevad läbi. Novaatori Meediataip. ERRis meediapäedvuse õppevideod Jupiteris.

Kust raha saada: Tartu linnavalitsus, Haridusministeerium

Riskid: Veebiplatvormi kvaliteet ja tehnilised väljakutsed, pikaajalise mõju puudumine, võimalik vastupanu või puuduv huvi õpilaste poolt, ajakava ei pruugi sujuda täpselt nii, nagu planeeritud.

Deepfakeiprofid (Kathleen Loss, Katre-Liis Võhma, Anastasia Poole)

Projektiidee – tutvustada nooretele (gümnaasiumiealistele ehk siis alates 16 a) deepfakeide kahju. Laseme neil endal teha mingi programmiga deepfake’i, et näidata, kui lihtne neid tegelikult teha on. 

Selle jaoks peame ka loenguid ehk näitame, millist ühiskondlikku kahju deepfake’ide tegemine avaldab. Läheme koolidesse ise kohale, küsime neilt, millised klassid osaleda sooviksid. Nõusolek oluline, sest projektis osalevad alaealised, vb seeläbi oluline ka vanemate nõusolek. 

(S) Probleem – Deepfake’sid on palju, nende kohta on vaja noorte seas tõsta teadlikkust. 

(M) Tulemusmõõdik – loengu lõpus teeme mängulises vormis teadmiste testi (näiteks Kahootiga). 

(A) Saavutatav – 3 kooli ehk kõik Tartu gümnaasiumid. 

(R) Relevantsus – Teeme projekti valimiste ajal, sest deepfake’isid tehakse enim prominentsete isikutega -ntks poliitikutega. (Näide Kaja Kallase deepfake‘st). 

(T) Ajaline piir – KOV valimiste lõpuks tehtud. Teeme projekti valimiste ajal. 

Rahastus tuleb Tartu KOV-ilt. Võimalik saada ka HTM-ilt, kuna nad teevad meediapädevusega seotud projekte. 

Varasemad algatused ja olulised inimesed:

• Cambridge university teeb Cambridge festivali raames praegu sarnast projekti (Inglismaal).
• Tartu ülikooli meediapädevuse teadurid. 
• HTM on teinud meediapädevuse nädalaid. Pöördume selle korraldajate poole. 
• Eesti Päevalehe faktikontrolli inimesed. 

Võimalikud probleemid:

• koolid ei pruugi olla nõus/ei pruugi leida aega.
• projektis osalevad alaealised – vb vaja lapsevanemate nõusolekut. 
• probleem võib olla sellega, et asjad ei jõua õigeks ajaks tehtud. 
• eetiline probleem deepfake’ide loomisega seoses. Kas see on eetiline, et me laseme alaealistel teha deepfake’i?

Anett Sammalkivi

Kuidas kodukoha noori vandenõuteooriatest hoiduma saada?

1. Vandenõuteooriate jaht linnaruumis või virtuaalselt, kus noored peavad lahendama ülesandeid, et leida tõendeid, mis lükkaksid vandenouteooriad ümber.
2. Vandenõuteooria sündmus: “Maailmalõpu pidu”, kus noored peavad leidma viise, kuidas madilma päästa erinevate vandenõuteooriate vastu võitlemise abil.
3. Ekstreemspordiala võistlus, kus noored peavad läbima erinevaid takistusradu ja väljakutseid, mis on seotud vandenõuteooriate murdmisega. Näiteks võiks üks rada olla faktikontrolli takistusrada.

Idee autor: Raili Sõrmus

Minu tegevuseks oleks mäng, mis on noortele tuntud kui „Never have I ever“. Selle mängu jaoks ei ole vaja kindlat arvu inimesi ja seega on see minu arvates hea mäng. Seda saab mängida nii paari inimesega kui ka paarikümne inimesega. Mängus on mängijad ja mängujuht.

Mängu alguses tutvustab mängujuht ennast ja reegleid. Mängu alguses tõstavad kõik mängijad kaks kätt enda ette nähtavale kohale. Mänujuht võib ka paluda mängijatel endale lehvitada, et teha mängu üleminek loomulikumaks. Mängujuht hakkab esitama väiteid tegevuste kohta. Kõik mängijad, kes on seda teinud panevad ühe näppu alla. Näiteks „Ma olen loginud sotsiaalmeediasse kellegi teise konto alt“. Kui mängija on seda teinud, siis paneb ta ühe näppu alla. Igal mängijal on kümme sõrme, ehk mänujuhi ülessanne on küsida kümne tegevuse kohta. See mäng võib tekkitada palju elevust, aga ka valesti vastamisi, et lahe olla. Peale mängu lõppu saab mängujuht küsida: „Kas kellelgi on kümme sõrme all?“. Selle peale saavad mängijad tõsta käe. Juhul kui kellelgi ei ole saab hakata
küsime kümnest alla poole. Näiteks „Kas kellelgi on üheksa sõrme all? Kas kellelgi on kaheksa sõrme all?“ jne. Peale mängu lõppu saab tegevuse väidete kohta teha selgitamist ja arutlusringi inimestega, kes tolle väite puhul panid sõrmed alla. Oht on see, et noored ei taha kaasa rääkida, aga mängujuht võib ka oma kogemusi rääkida või varjunimede alt kellegi teise kogemusi.

Näiteid küsimustest mängujuhile:

• Mul on rohkem kui kaks sotsiaalmeedia kontot
• Ma avan sotsiaalmeedia esimese asjana hommikul
• Ma olen loginud sotsiaalmeediasse kellegi teise konto alt
• Ma suhtlen sotsiaalmeedias aniult oma perega
• Ma otsin koolitööde jaoks abi sotsiaalmeediast
• Ma olen loginud kellegi teise konto alt sotsiaalmeediasse
• Ma tunnen survet postitada sotsiaalmeediasse “ideaalseid” pilte või hetki
• Sotsiaalmeedia paneb mind tundma´ebakindlalt
• Ma võrdlen oma postitusi teiste omadega
• Ma kasutan kõige enam Snapchati

See mäng on hea, sest noored saavad samastuda ja näha ka teiste mänijate vastuseid. Samuti Mari Karm loengus rääkisime, et õppimises on oluline õppija enesejuhitavus. „Õpingute üheks eesmärgiks on enesejuhitavuse kujunemine oma tegevuse pideva analüüsi kaudu. Õppimine peab pakkuma ja toetama tegevusi, mille kaudu ka õppija ise end paremini tundma õpib ja oma õppimist juhtima asub. Oluline on aidata õppijal teadvustada oma mõtlemist ja õppimist. Valikute tegemise võimalus toetab üliõpilase motivatsiooni ning loob võimaluse ise juhtida oma õppimist“- Mari Karm. Selle mänguga saavad noored enda kohta rohkem teada ja õppivad oma meedia harjumusi analüüsima.

Idee autor: Fiona Kaldmaa

Üheks õppetegevuseks võiks olla näiteks “Tõde või vale” tüüpi lauamäng, mille eesmärgiks on arendada noorukite allikakriitilisust ning potentsiaalse valeinformatsiooni märkamist. See mäng koosneks erinevatest mängukaartidest (umbes 40-50), mille ühel poolel on kujutatud väidet mingisuguse valdkonna või teema kohta. Kaardi teisel poolel on väitega seonduv vastus (“tõde” või “vale”). Valeinformatsiooni sisaldav kaardil oleks lisaks “vale” hinnangule juures tegelik fakt ning mõnel kaardil ka arutelule suunav küsimus.

Arvestades asjaolu, et noorukid tihti eelistavad loovamaid õppetegevusi, siis oleks lauamängu mängimine väga hea viis meediapädevuse arendamiseks. Samuti ei pakuks selline mäng lihtsalt n-ö mälumängu küsimuste teadmisi, vaid ka võimalusi ühiseks grupiaruteluks.

Idee autor: Katre-Liis Võhma

Asi töötab nagu lapsepõlves mängitud telefonimäng. Inimesed istuvad ringis ja ühele mängijale antakse paberilipakal mingisuguse uudise pealkiri. Pealkiri võiks olla mitmeti mõistetav, vb isegi veidi eksitav. Pealkirjade hulgas on suur rõhk sotsiaalmeedias esinevatel, sisuloojate välja toodud uudistel, kuna minu sihtgrupp on 15–24 aastased (vt selgitust allpool). 

Inimene, kellele pealkiri anti, ei näita seda teistele. Selle asemel sosistab ta kõrvalistujale kõrva enda tõlgenduse antud pealkirjast. Alternatiivina võib kirjeldada ühe lausega, mis on tema arvates uudise fookus. 

Iga inimene kuulab tähelepanelikult ja edastab järgmisele inimesele oma tõlgenduse uudisest. Kõige lõpus võrdleme algset pealkirja lõpptulemusega. NB! Esimene mängija ei tohi pealkirja sõna-sõnalt maha lugeda või öelda edasi eelmisega täpselt sama lauset. Kui inimene tõlgendab pealkirja samamoodi, peab ta siiski selle enda sõnadesse ümber panema.

Põhjendus, miks see tegevus võiks täita seatud eesmärki 

Seda sotsiaalmeedia filtri illustreerimise eesmärki minu tegevus täidakski. Eesmärk on näidata, et uudised võivad teatud kontekstides olla mitmeti mõistetavad – kõik oleneb sellest, kes ja mismoodi seda teisele ette kannab. Samuti on telefonimäng juba lapseeast meile kõigile tuntud lihtsasti mõistetav viis, kuidas füüsilises maailmas illustreerida seda, mismoodi võib algne mõte läbi erinevate inimeste vaatepunktide täiesti teistsuguseks transformeeruda.

Rühma liikmed: Anett Sammalkivi, Maria Heleen Tõniste, Erik Rebane

Projekt: “Navigeerides tänapäeva infomüras”

Idee kirjeldus: Veebiplatvorm noortele meediapädevuste arendamiseks, kus on materjalid, videod, koolitused jms. Aegajalt võiks toimuda ka veebiplatvormi promomiseks üritused päriselus.

Eesmärk: Arendada vähemalt 50 Tartu keskkooliõpilase meediapädevust ning kriitilist mõtlemist infoühiskonnas läbi meie veebiplatvormi.

Sihtrühm: keskkooliõpilased

Mõõdetavus: Enne ja pärast testid ja nende tulemused. Vähemalt 80% tulemustest on õiged, näitab meediapädevusoskuse tõusu.

Aeg: 6 kuud- 1 aasta

Mis probleemi me lahendame: Keskkooliõpilased on tänapäeva infomüras sageli eksituse ohvrid ning neil võivad olla piiratud oskused eristada tõepärast ja ebatõepärast infot, samuti kriitiliselt analüüsida meediakanalite esitatavat sisu.

Kuidas me lahendame: Arendada veebiplatvorm, mis on kohandatud keskkooliõpilaste vajadustele ja huvidele.

Varasemad algatused: Nt peaasi.ee, pole küll meediapädevusega seotud aga ideepõhiselt on asi sama. Haridusministeeriumi meediapädevuste nädal noortele 2023, pole küll veebiplatvorm, aga samad ideed jooksevad läbi. Novaatori Meediataip. ERRis meediapäedvuse õppevideod Jupiteris.

Kust raha saada: Tartu linnavalitsus, Haridusministeerium

Riskid: Veebiplatvormi kvaliteet ja tehnilised väljakutsed, pikaajalise mõju puudumine, võimalik vastupanu või puuduv huvi õpilaste poolt, ajakava ei pruugi sujuda täpselt nii, nagu planeeritud.

Idee autor: Luise Leok

Sellest tulenevalt on idee luua turvalise sotsiaalmeedia kasutuse töötuba, mis on suunatud 13-16-aastastele noortele. Töötuba viiakse läbi viiakse läbi koolides või noortekeskustes ja selle eesmärk on õpetada noortele, kuidas kasutada sotsiaalmeediat turvaliselt ja teadlikult. Koolitus hõlmab olulisi teemasid, nagu küberkiusamine, isikuandmete kaitse, maine hoidmine internetis ja sõltuvuse ennetamine. Töötuba on praktiline. kus noored osalevad rühmatöödes ja aruteludes, et õppida, kuidas sotsiaalmeedias turvaliselt navigeerida. Töötoa käigus jagatakse osalejatele ka praktilisi näpunäiteid ja juhiseid, kuidas oma privaatset teavet kaitsta, kuidas välistada küberkiusamine ja kuidas vältida sotsiaalmeedia sõltuvuse tekkimist. Töötuba lõpeb interaktiivse mänguga, kus noored saavad oma uued teadmised praktiliselt proovile panna.