Digimeediapädevusi arendavad vahetunnimängud 7-9-aastastele

DIGIMAJAKAS

Eesmärk on õpetada digiturvalisuse põhitõdesid.

Ettevalmistus:

• Selgita lastele, et internetis navigeerimine on nagu laevaga merel seilamine – tuleb vältida karisid (ohte) ja jõuda turvaliselt sihtkohta.
• Määra rollid: üks laps on Majakas (annab turvalisi nõuandeid), teine on Laev (otsib teed), ülejäänud on Karid (esindavad ohte).

Mängujuhised:

Laeval seotakse silmad kinni ja ta liigub ruumis heli järgi (majakas teeb “piip-piip”). Karid teevad häält, kui laev neile liiga lähedale jõuab ja selgitavad, millise digiohuga tegemist on (nt “Ma olen nõrk parool – ära mind kasuta!”). Majakas juhendab laeva, annab vajadusel nõu.

Kui laev jõuab majakani, vahetage rolle, et kõik saaksid proovida olla nii laev, majakas kui ka kari.

“EHITA JA LAMMUTA” DIGITURVALISUSE KASTMES

• Mängualal on laiali tähised, pooled neist õigetpidi, pooled tagurpidi.
• Osalejad jaotatakse kahte rühma – ühed on pahalased ja teised “head”, kes tahavad korrektse käitumise kohta infot jagada ja vale käitumist ümber pöörata.
• Kummagi poole ülesanne märguande peale samaaegselt hakata maha pandud pabereid pöörama niipidi nagu nende võistkonnale kasulik on.
• Mäng kestab mängujuhi märguandeni – siis vahetatakse rollid.

Võimalikud tähised

• Andmed, mida ei tohiks internetis jagada (täisnimi, elukoht, telefoninumber, praegune asukoht)
• Head ja halvad sõnad internetis
• Tugevad ja nõrgad paroolid (Tugevad: G!vr@3$2024, LemmikKass99#; nõrgad: 123456, parool, minunimi)
• Mida peaks enne info uskuma jäämist kontrollima: kes on teksti/video autor; kuupäev; kas see tekitab sinus nii tugevat emotsiooni, et tahaks infot kontrollimata kohe seda edasi jagada; äkki see on üldse naljaleht?

JOOKSUMÄNG “VIIRUSED JA HÄKKERID”

Mäng õpetab, milliseid andmeid tohib endast internetis jagada ja milliseid mitte.

Enne mängu

Mängujuht seletab, mis on viirused ja kes on häkkerid. Lisaks näidatakse nelja pilti, mille abil tuletatakse meelde, milliseid andmeid endast internetis ei tohi jagada.

Mängu käik

• Mängujuhid on viirused ja häkkerid. Lapsed peavad neid taga ajama. Kui laps saab viiruse või häkkeri kätte, siis nad küsivad lastelt parooli, oma kodust pilti või saadavad näiteks kahtlasele mängulehele.
• Lapsed ülesanne on öelda, mida ta selles olukorras teeb.
• Kui laps vastab õigesti, võib ta edasi joosta. Kui vastab valesti, siis mängujuhid räägivad, kuidas oleks õige käituda ning siis tohib laps edasi joosta.

NUTIPIDU
kolme mängujuhiga

Mäng õpetab analüüsima internetiriske.

• Kui muusika käib, tantsivad lapsed vabalt. Kui muusika peatub, jäävad õpilased kivikujuna paigale. Mängujuht loeb ette ühe väite (näiteks „enne uue mängu mängimist küsin vanematelt luba“ või „vajutan reklaamile, mis lubab tasuta auhindu“).
• Õpilased peavad otsustama, kas selline tegevus on mõistlik või mitte. Selleks jooksevad nad vastavalt rõõmsa näo või kurva näoga silti hoidva mängujuhi juurde.
• Kui lapsed on jagunenud, algatab kumbki mängujuht oma rühmaga arutelu, miks õpilased selle valiku tegid ja milline oleks õige tegu.

PAROOLIDE MÄNG

Mäng tutvustab paroolide eesmärki.

1. Lapsed istuvad põrandal ringis tähiste peal.
2. Mängujuht esitab paroolidega seotud küsimusi, näiteks: „Mis on parool?“, „Milleks meile parooli vaja on?“, „Kelle arvates on parool O-O-O-O väga hea?“, „Kelle arvates tohib sõbrale oma parooli öelda?“ jne.
3. Kui laps teab vastust, siis peab ta kellegagi kohe ära vahetama. Kui ei tea, jääb oma kohale istuma. Keegi välja ei lange.
4. Pärast igakordset kohtade vahetamist lubab mängujuht lastel küsimusele vastata ja arvamust avaldada.
5. Mängujuht peaks ka ise kaasa mängima!

LOO TURVALINE PAROOL!

Eesmärk on näitlikustada, milline on piisavalt tugev parool.

Lapsed seisavad kahte võistkonda jagatuna platsi vastaspooltel.

Mõlema grupi ees on posu pabereid, millest igaühe peal on number, täht või sümbol.

Mängu käik: mõlema võistkonna lapsed toovad jooksuga vastasmeeskonnast ühe paberi kaupa tugeva parooli tegemiseks tähti, numbreid ja sümboleid. Kõik lapsed jooksevad üheaegselt edasi tagasi.

Ca 5 min pärast hõigake “Stopp!” ja paluge lastel oma pesadesse tagasi minna ja kogutud numbritest, tähtedest ja sümbolitest moodustada võimalikult keeruline parool.

Samal ajal tehke ise keskele oma paberitest parooli 0-0-0-0 ja võrrelge koos lastega, kumb neist on turvalisem, kas laste tehtud paroolid või näide 0-0-0-0.

Kuna väga pikka parooli on raske meelde jätta, saab rääkida, kuhu enda paroole kodus võiks üles kirjutada ja telefoni puhul eelistada nt sõrmejäljelugejaga koodi.

INTERNETIRISKIDE „KUUM KARTUL“

Eesmärk on arutleda erinevate internetiriskide üle.

1. Lapsed seisavad ringis ja annavad täringut edasi nagu „Kuumas kartulis“.
2. Kui mängujuht ütleb: „Stopp!“, siis täringu saanud laps vaatab täringu peal olevat pilti ja püüab kirja kokku lugeda.
3. Mängujuht näitab grupile sama pildi A4 versiooni, et kõik näeksid sama pilti.
4. Lapsed jagavad iga internetiriski teemal mõtteid ja kogemusi.

KELLELE SAADAN PILDI?

Eesmärk on üle korrata, milliseid pilte tohib internetis jagada ja milliseid mitte.

JOOKSUMÄNGU VERSIOON:

• Jagage lapsed kahte võistkonda ja andke mõlemale tiimile võrdne arv erinevaid pilte (klõpsake siia!)
• Lapsed viivad teatevõistlusena pilte ühekaupa ruumi teises otsas asuvatele A3 formaadis telefonidele (klõpsake siia!) kuni nende võistkonnas saavad pildid otsa. Telefoni ees peab laps tegema kiiresti otsuse, kas ta jagaks kätte haaratud pilti kõigile, sõpradele või ainult perele.
• Pärast teatejooksu istuge lastega telefonide ette maha, vaadake nendele asetatud pilte ja arutage, kas, mida ja miks nad nüüd rahulikult vaadates muudaks.

RAHULIKU MÄNGU VERSIOON:

Lapsed saavad paari peale A4 formaadis telefonid ning hunniku pilte. Lapsed arutavad paarides, milliseid pilte nad võõrastele, sõpradele või perele jagaksid ning asetavad pildid vastavatele telefonidele. Järgneb otsuste võrdlemine teiste paaridega ja ühine arutelu õpetaja juhtimisel.

VALGUSFOOR

Eesmärk on õpetada lastele, milliseid isiklikke andmeid tuleb internetis privaatsena hoida ja millised olukorrad vajavad ettevaatlikkust.

Lapsed seisavad ringis ja ruumi on paigutatud värvitud papptaldrikud: punane, kollane, roheline. Mängujuht nimetab mina-vormis olukordi internetis. Lapsed jooksevad pärast olukorra kuulmist üles kas JAH (roheline), EI (punane) või OLENEB (kollane) taldriku. Punase ja rohelise vastuse korral selgitab mängujuht kiiresti õige vastuse üle, kollase puhul arutletakse pikemalt.

Idee autor: Janete Olev (koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala tudeng)

SÕNASÕDA

Mäng aitab lastel õppida internetis viisakat suhtlemist ja küberkiusamise korral abi otsimist.

• Ruum jagatakse pooleks, grupp kaheks võistkonnaks. Meeskonnad seisavad oma ruumi poolel.
• Mõlema grupi ette pannakse võrdne arv pallideks käkerdatud pabereid.
• Mängujuht ütleb, et pallide sees kommentaarid nende postitatud videole. Mängu eesmärk on koguda oma poolele võimalikult palju kommentaare.
• Selleks jooksevad lapsed samaaegselt vastaspoolele, igaüks haarab ühe palli ja viib oma poolele. Kõik lapsed jooksevad üheaegselt.
• Umbes 3 minuti pärast lõpetab mängujuht mängu ning lapsed peavad oma poolele kogutud paberid lahti tegema ning lugema mõlemad pooled läbi.

Kommentaarid:

• Positiivsed sõnad: “Äge!”, “Tubli!”, “Inspireeriv!” – julgustavad head suhtlemist.
• Negatiivsed sõnad: “Loll!”, “Kole!”, “Mõttetu!” – mille tagaküljel on soovitused, kuidas reageerida ja kust abi leida.

Õppetund: internetti sisu jagades ei tea me kunagi, kuidas teised reageerivad, kuid kiusamise korral tuleb abi otsida ja oma käitumisega saab teistele eeskuju näidata.