Mida lapsed internetis teevad? Kuidas neile toeks olla? Siit leiate neile ja paljudele teistele laste internetikasutust puudutavatele küsimustele vastused!
Artikkel „Meie täiskasvanutel ei ole piisavalt digipädevust, et lapsi õpetada. Ekraanide keelamine ei vii kuhugi, tarkus tuleb koos tarbides“
„Väga palju näen lapsevanemate suhtumist, et mis sa passid seal ekraanis ja teed mõttetuid asju, tule päris maailma. Lastel ei ole selleks kahte maailma – see kõik on üks elu, üks põimunud maailm,“ kirjeldab digipädevuse spetsialist Inger Klesment.
Loeng “Miks mul on nii raske telefoni käest panna?”
Tartu Ülikooli meediapädevuse spetsialisti Inger Klesmenti 15-minutiline loeng “Miks on mul nii raske telefoni käest panna?” on suunatud 10-13-aastastele lastele.
Video sobib suurepäraselt ka kodus vaatamiseks.
Naiskodukaitse Digiliikur: Nutilapsed
Digiliikuris jagavad Inger Klesment ja Diana Poudel oma kogemusi, kuidas õpetada lapsi ja noori digimaailma ohtusid märkama ning kuidas julgustada noori nutimaailmas kasulike tegevustega tegelema.
Digiliikuri korraldamisele aitavad kaasa Balti Infohäirete Sekkekeskuse (BECID) meediapädevuse spetsialistid. Vaata tasuta meediapädevuse materjale nende kodulehel: www.becid.eu
Huvitaja. Netiturvalisus koolieelikutele
Interneti kasutamisel on turvalisus kõige olulisem. Kuidas seletada netiturvalisust aga kõige pisematele internetikasutajatele, kes koolis veel ei käi?
Selleks, et värsked internetikasutajad võrgumaailma turvaliselt astuda saaksid, toimub esmaspäeval Eesti esimene koolieelikutele suunatud internetiturvalisuse õppus Digiäkk. Üks sündmuse korraldaja, Inger Klesment, on “Huvitajal” külas.
Saadet juhib Jakob Rosin.
Mida 5-10-aastased lapsed internetis teevad?
Lapsi köidab nutiseadmete juures piiramatu valik mänge ja sisu, mida vaadata või luua, võimalus oma tegevuse üle ise otsustada.
Digiohutuse mängud lasteaiale ja koolile
Kolme lapse ema ja meediatudengina soovisin toetada lasteaia- ja klassiõpetajaid meediaõpetuse andmisel. Mängupõhise õppe entusiastina otsustasin Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala magistritööna luua teaduspõhisele internetiriskide 4K klassifikatsioonile vastava komplekti digi- ja meediapädevusi arendavaid mänge. Katsetasin mänge kaheksas maakonnas rohkem kui 3000 lasteaia- ja esimese kooliastme lapsega ja jätkan oma tegevusega hoogsalt ka alanud õppeaastal.
Koolieelikute seas on vaid mõni üksik laps, kes ei tea, mis on Skibidi Toilet või Roblox
“Kas te teate, mis on internet?” küsis Inger Klesment Mesimummu koolirühma lastelt. “Mm … See on mingi asi telefonis,” teadis üks poiss vastata. “Aga kas te TikTokki olete kunagi kasutanud?” – “Jaa! TikTok on nii lahe asi!”
Intervjuu R2 saates “Nädalavahetuse hommik”
Vestlesime R2 saate “Nädalavahetuse hommik” saatejuhi Sandra Saarega sellest, mida lapsed internetis teevad.
Soovite uusi artikleid ja uudiseid otse e-postile? Liituge infokirjaga!
Veebinar “Noored sotsiaalmeedias”
Veebiseminaril rääkisime Mara Murumaa-Mengeliga, mida me üldse teame praeguste noorte meediatarbimise kohta, mida tähendavad mõisted “meediakirjaoskus” ja “digipädevus” ning miks ja kuidas neid mänguliselt arendama peaks.
Mängude kaudu internetis suhtlemisest rääkimine
Teiste internetiturvalisust käsitlevate mängude seas on võimalik panna lapsi mõtlema, milline võib olla internetis öeldud sõnade mõju. Näiteks saab internetivestluste analüüsimise kaudu õpetada ära tundma manipulatsiooni, liigse intensiivsuse, sabotaaži, alavääristamise, süütunde tekitamise ning teistest sõpradest eemal hoidmise märke.
Mängude kaudu internetikasutusest rääkimine
Digiturvalisuse mängud on end tõestanud tõhusa vahendina lastega internetikasutuse teemal vestlemiseks nii, et see ei mõju intervjueerimise ega noomimisena. Leian, et mängud võivad olla väärtuslikuks tööriistaks nii õpetajatele, lapsevanematele, aga potentsiaalselt ka uurijatele.
Meediaõpetus peab olema kontaktis lapse reaalsusega
Tulemusliku meediaõpetuse keskmes peavad olema lapsed ja nende kogemused, järgmine samm on õpetuse laiendamine keerulisematele teemadele, näiteks allikakriitikale.
Koolid ei saa ainsana vastutada laste meediateadmiste eest
Ehkki uuendatud õppekava järgi peavad koolid tulevikus rakendama ka meediapädevusõpetust, ei tohi laste meediateadmiste arendamine jääda vaid koolide kohustuseks. Oluline osa on täita lapsevanematel.
Teksti autor: Gretel Juhansoo
Internetisõltuvus
Miks lapsed sotsiaalmeediaplatvormidest ja online-mängudest sõltuvusse jäävad?
Lapsevanemad ei pea nutiseadmeid kartma
Meediauurijad Maria Murumaa-Mengel ja Inger Klesment on veendunud, et lastelt pole vaja nutiseadet mitte ära võtta, vaid lapsed tuleb õpetada seda tervislikult tarvitama. Millel veendumus põhineb ja kuidas seda päriselus rakendada?
TELIA “Suurim julgus” podcast
Rääkisime Catlyn Kirnaga sellest, mida lapsed internetis teevad ja kuidas online-mäng Spoofy ja minu mängud aitavad digipädevusi arendada.
